Teie ostukorv on tühi.
Valge sinep "Elendil"
Valge sinep "Elendil" - Sinapis alba L.
Identifitseerimiskood: EE-3161.
Category: С1.
Identifitseerimiskood: EE-3161.
Category: С1.
* Valge sinep - üheaastane õlitaim ristõieliste sugukonnast, omab võimet vabastada raskestilahustuvaid fosfaate. Võib kasvada igasugusel mullal, mulla pH võib olla väga happeline kuni aluseline. Seemned idanevad temperatuuril +3°C. Tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -5°C. Sinep idaneb kiiresti ja kasvab kiiresti. Roheline mass niidetakse, kui lehed taimel on värsked, mahlased, parim aeg on enne massilist õitsemist, kuna hilisemal koristusel hakkavad lehed juba kuivama ja orgaaniline mass väheneb ning valminud seemned risustavad peenraid. Keskmiselt kestab periood külvist kuni niitmiseni 55-70 päeva (8-10 nädalat).
Seemnete külvinorm 2,5-4,0 g/m2-le.
200,0 g = 125 m2.
Külvisügavus 2-3 cm (külvid kaetakse kergelt rehitsedes).
Järgmine kultuur istutatakse mitte varem, kui 3-4 nädalat peale niitmist. Samuti on tähtis sinepi fütosanitaarne toime - peale sinepi kasvatamist alaneb sellel pinnal kasvatatavate kultuuride haigestumine järgmistesse levinud taimehaigustesse: fütoftoroos, risoktonoos, mugulate kärntõbi, fusarioosne mädanik, kaasa arvatud kartulitel. Sinepi kasvatamine vähendab traatussi arvukust mullas, soovitatakse ka valge sinepi sissekündi hilissügisel, mille tulemusel traatussi talvitumine on häiritud ja nad hukkuvad. Efektiivsuse suurendamiseks võitluse s traatussidega suurendatakse valge sinepi külvinormi kuni 5 grammini ruutmeetri kohta.
* Viimastel aastatel loobuvad paljud põllumehed sõnniku kasutamisest. Seda on vajalikus koguses keeruline hankida, tema kasutamine on töömahukas ja hind kallis. Peale selle tärkavad paljud umbrohud (sõnniku kasutamisel), mis omakorda sunnivad kasutusele võtma herbitsiidid või suurt töökulu nõudvat rohimist. Tõsiseks alternatiiviks sõnnikule on sel juhul rohelise väetise kasutamine. Rohelise väetise all mõistetakse sideraatkultuuride kasvatamist, mille värsket taimemassi kasutatakse väetisena (küntakse sisse) mulla rikastamiseks orgaaniliste ainetega.
Bot. syn.: Brassica hirta Moench, Sinapis alba L. subsp. alba.
* Kuidas sinepit kasvatada?
Sinep külvatakse võimalikult vara, vastavalt mulla võimalustele. Muld peab olema hästi viimistletud, olema peene struktuuriga. Sinepi tõusmed taluvad hästi öökülmasid, varajased külvid peavad paremini vastu mitte ainult põuale, vaida ka kapsakirbu kahjustustele, mis on valgele sinepile tõsine kahjur. Peale selle lämmatavad varajased sinepi külvid hästi umbrohtu. Külvisügavus 2-3 cm, külvinorm rohelise väetise saamiseks 200-400 g sajandikule, hajalikülv, mulda riisutakse rehaga peale. Tuleb märkida, et valget sinepit võib külvata kogu suve jooksul (kuid mitte hiljem, kui augusti kolmandal dekaadil) peale varajasi kultuure (varajane kartul, redis jt. kultuurid), kuid nii seemned kui ka noored taimed tuleb kindlustada niiskusega. Valget sinepit ei soovitata kasvatada peale varajase kapsa kasvatamist, kuna mõlemal taimel on samad kahjurid. Kui taim hakkab massiliselt õitsema (ei tohi lasta moodustada täisväärtuslikke kaunasid!), niidetakse nad maha ja kaevatakse mulda. See on mugav ja üks odavamatest võimalustest mulla väetamiseks orgaaniliste väetistega.
* Sinep ruttab appi.
Kui nälkjad – vaenlane nr.1 teie aias, kes pidevalt rikuvad ära maasikad, kapsad, tomatid, piprad jt köögiviljad, siis ärge jääge ootama seda momenti, millal teile enam mitte midagi järele pole jäänud!
Raputage sinepipulbrit taimede vahele, kuhu armastavad ronida ahnete nälkjate hordid ja teie saak jääb vaid teile.
Sinepi tõmmis – on suurepärane vahend leedikute, lehevaablaste, lutikate, lehetäide, ripslaste, õunamähkuri jt lehti söövate parasiitide tõrjeks.
Võtke 100 g sinepipulbrit, valage peale 10 l vett ja jätke 2 päevaks tõmbuma. Kurnake ja lahjendage veega pooleks ning iga ämbritäie lahuse kohta lisage 40-50 g rohelist seepi (kleepuvuse suurendamiseks).
Niisuguse lahusega võib pritsida õunapuid peale õitsemist iga 15-20 päeva tagant, aga marjapõõsaid – suve algul.
